Rodgersia aesculifolia Batal.
Hobukastanilehine rodgersia - Rodgersia aesculifolia.
Juurmisel lehed väga suured ning jäigad. Lehtede läbimõõt võib ulatuda kuni 90 cm-ni. Lehed on sõrmjagused, meenutavad hobukastani omi. Õied valged, väikesed, asuvad suurtes õisikutes, mis võivad kasvada kuni 1 m kõrguseks. Õitseb juunis-juulis. Lehed on külmaõrnad, neid tasub kaitsta hiliste kevadiste öökülmade eest. Taimed on suursugused, eriti veekogude kallastel. Liik on pikaealine ning võib ühe koha peal kasvada aastakümneid.
Vajab parasniisket, huumusrikast pinnast. Kasvab nii päikesepaistel kui ka täisvarjus.
Looduslikult pärit Kesk-Hiinast.

* Kui 3-4 nädalaga pole seemned temperatuuril +20 °C idanenud, viia seemned 3-4 nädalaks temperatuurile 0…-4 °C, pärast jahutamist peaks seemned toatemperatuuril idanema.

Nimetus tuleneb ameerika laevastiku admirali John Rodgersi järgi, kes juhatas ekspeditsiooni Hiinasse, kust leiti Rogersia podophylla (jaapani rodgersia).
Kirjeldus: leitud 8 liiki, mis on levinud Hiina ja Jaapani mägedes. Mitmeaastane, dekoratiivsete lehtedega risoomtaim. Rodgersia on väga suur, hämmastavalt ilus, võb öelda, et eksootiline taim, mis alati domineerib teie lillepeenras ja tõmbab endale tähelepanu. Kasvukoha valik: talub hästi varju, päikesele avatud kasvukohtadele ei soovita istutada. Vajalik on taimi kaitsta ka tugevate tuulte eest.
Hooldus seisneb peenra puhastamises vanadest lehtedest ja vartest kevadel, kohustuslikust regulaarsest kastmisest ja väetamisest orgaaniliste väetistega. Varred koos õitsemise lõpetanud õitega lõigatakse maha kuni esimese leheni. Sügisel puistatakse põõsale katteks komposti ja kuivi lehti - juhuks, kui esineb lumeta külmi. Kõik rodgersialiigid talvituvad Eesti tingimustes hästi, kuid sulgjas rodgersia vajab hoolikat katmist. Taimed võivad ühele kasvukohale jääda aastakümneteks, juhul, kui see koht sobib neile.
Paljundamine: seemnetega ja põõsa jagamisega, kevadel või sügisel. Jagamisel saadud tükikesed tuleb panna hästi ettevalmistatud pinnasesse tehtud auku või vakku 3-5 cm sügavusele, taimede vahekaugus 15-30 cm. Üsna kiiresti pärast ümberistutamist (2-3 aasta jooksul) saavutavad taimed normaalse suuruse. Kui on vaja saada kiirest tihendatud lehtede hulka , siis tuleks vahekaugus jätta minimaalne. Samamoodi paljundatakserisoomitükkidest, mis valmistatakse ette hilissügisel. Tükid pikkusega 7-10 cm istutatakse kasti mulla sisse ja viiakse talveks jahedasse, aga külmavabasse ruumi. Kevadel, kui ilmuvad kasvud, istutatakse ümber turbapottidesse, suvel aga koos pottidega peenrasse, kuhu jäetakse nad järgmise kevadeni. Rodgeriad tolmlevad omavahel, seepärast tuleb seemnete saamiseks istutada erin evad liigid üksteisest piisava vahemaaga. Värskeltkorjatud seemned külvatakse sügisel kasti ja pannakse aeda, et nad läbi külmuks. Kevadel tuuakse kastid ruumi. Seemned idanevad havasti ja pikka aega, seemikud arenevad väga aeglaselt. Tõusmed pikeeritakse potti, kasvatatakse suuremaks ja istutatakse peenrasse. Alalisele kasvukohale istutatakse alles 2 aasta pärast. Õitsemine saabub 3-4 aastal.
Kasutamine: üksik- ja rühmaistutuseks haljasaladel puude varju.
Partnerid: parima mulje loovad rodgeriad koos teiste kõrgekasvuliste püsikutega, näiteks kellukatega. Rodgersia on suurepäraselt vaadeldav ka keset madalamaid püsililli, kes eelistavad samasuguseid tingimusi nagu astilbed, epimeediumid, tiarell, hostad, morrowi tarn (Carex morrowii), ja longus tarn, mets-piiphein, laanesõnajalg ja teised sõnajalad.


Loe rohkem: "Teie kõrgeausus - kuninganna Rodgersia".